Piparkoogi tordi moodi magustoit:)

Täna sai siis juba tesitkordselt tehtud ühte ülilihtsat magustoitu. Seda on ääretult lihtne valmistada. Sellepärast olen mõlemil korral selle tegemise usaldanud Inessa kätesse (ise kõigest veidi abistades juhendamise näol:).

Vaja läheb:
2 plaaditäit piparkooke (kaalu ei oska öelda)
400 g kohupiimapastat
2 dl vahukoort
2-3 tl suhkrut
hapukat moosi (kasutasime ploomi oma, sobiks kindlasti jõhvikamoos vms)

Alustuseks küpseta piparkoogid (kasutan Laura taigna retsepti). Siis pudista need ära (võib jätta tükkidena ja võib köögikombainis pudiks teha). Proovisime teha mõlemat moodi ja teine variant, kus piparkoogi täiesti pudiks lasime, tuli minu meelest parem:). Seejärel vahusta vahukoor ning lisa sellele suhkur. Siis sega vahukoor ja kohupiimapasta omavahel kokku. Siis puista koogivormi põhja pool piparkoogi purust, millele määri peale hapukat moosi. Järgmisena pane vormi kogu kohupiima vahukoore segu ning viimaseks kihiks ülejäänud piparkoogi puru. Tõsta kook mõneks tunniks külma. Ja nii kerge see oligi. (Esimesel korral, kui tegime lihtsalt piparkoogi tükkideks, tuli meil ka paar kihti rohkem ja kook-tort oli pigem sellise kausikoogi moodi - vaata alumist pilti).

Tatravorm hakkliha ja peediga

Täna siis uus köögi-söögi katsetus tatravormi näol. Pole seni eriti sinasõber peediga olnud (vähemalt kuni eelmise nädalani). Ei tea isegi miks, ju pole harjunud seda sööma lihtsalt. Aga eelmisel nädalal tegin Lennari äraolekul rosoljet, mida me Inessaga koos nautisime. Peedi keetmine oli muidugi paras naljanumber. Kuna ma polnud varem peeti keetnud, siis küsisin Küllilt, et kuidas see käib. Tema selle peale, et see vist mingi raketiteadus (tema sõbranna sõnul), ala peeti peab keetmise vahepeal külma veega ehmatama ja siis veel edasi keetma. Ma hakkasin juba kahtlema, kas ikka jagelen peediga edasi. Helistasin sellepeale emale, kes imestas mu küsimuse peale "kuidas peeti keeta?". Tema sõnul tuleb seda lihtsalt veidi kauem keeta, kui kartulit näiteks. See oli mulle kergenduseks. Panin siis oma peedi keema. Kui ta oli juba ligi tunnike või veidi vähem keenud, ütlesin ma Lennarile, et lähen naaberdan veidi, et ma vahepeal tulen tagasi ja tegelen oma peediga ise. Aga no jah, eks see raseda ajumaht on ilmselgelt väiksem, kui tava inimesel. Tulin siis tunni aja pärast tagasi ja oma imestuseks leidsin keeva peedi eest. Poti põhjas veel õnneks natuke vett oli, enamus oli ära auranud. Õnneks peet jõudis enne vee aurustumist parajalt pehmeks keeda:). Igatahes rosolje sai tehtud ja maitses minu imestuseks Inessale ka väga, arvestades, et tema ju heeringat "ei söö".
Seekord jätsin ma peedi keetmise vahele ja läksin lihtsama vastupanu teed. Ostsin poest Laheotsa keedetud ja juba ka riivitud peeti:). Ja retsept on pärit toidutarest, mida ma muutsin omale meelepäraseks.

Vaja läheb:
2 kotikest tatart
400g hakkliha
300g keedetud peeti (kasutasin Laheotsa riivitud peeti)
300g hapukoort
soola, pipart ja muid hakkliha maitseaineid
1 puljongikuubik
150 g riivjuustu


Keeda tatar puljongikuubikuga maitsestatud vees pakil näidatud aja (~15-20 min). Pruunista hakkliha pannil. Maitsesta soola ja pipraga ja muude maitseainetega (kotleti-, guljaši- ja hakklihamaitseaine). Seejärel valmista hakklihakaste, lisades pannile hapukoor. Kuumuta läbi ja lisa veidi soola. Määri ahjuvormi põhi võiga, suru selle põhja tatar, selle peale aseta riivitud peet ja kõige peale vala hakklihakaste. Kata vorm riivitud juustuga ja küpseta 200 kraadi juures umbes 25 minutit (15 minutit pöördõhuga ja 10 minutit ilma pöördõhuta).

!Vabalt võib koguseid vähendada ja kasutada väiksemat vormi. Mina kasutasin 20x30cm vormi.

Ahjuliha köögiviljadega

Täna valmis järjekordselt Pereköögi kokaraamatust pärit vormiroog, mis maitseb väga hea (muutsin mõne komponendi kogust). Mõnus oli see, et kõik koostisosad läksid üheaegselt ahju ja said korraga valmis. Selline mõnus roog, mis vajab tegemist ainult ettevalmistuse näol. Ja tulemus on väga mõnus koorene ning pehme.

Vaja läheb:
500g sea kaelakarbonaadi (ise kasutasin abaliha)
1 kg kartuleid
4-5 porgandit
0,5 - 1 sibul
2 küüslauguküünt
2 dl vahukoort
veidi õli
veidi vett
soola
musta pipart

Alustasin sellest, et lõikusin liha tükkideks (mõnusad kuubikud tulid) ning asetasin need vormi (kasutasin kaanega vormi - võib kasutada ka küpsetuskotti, mille asetad tavalisse ahjuvormi, või siis katta lahtine vorm fooliumiga). Puistasin üle soola ja pipraga ning segasin läbi. Lisasin ka kooritud ja sektoriteks lõigatud porgandid ja kartulid. Seejärel lisasin sibula tükikesed ja purustatud küüslaugu. Maitsestasin veel soolaga ning valasin veidi õliga üle. Segasin kõik omavahel läbi. Valasin veel veidi vett ka ning panin 175 kraadisesse (pöördõhuga) ahju 1 tunniks ning 20 minutiks. Seejärel eemaldasin vormi kaane (kui kasutada küpsetuskotti, siis tuleks kott lahti lõigata ning valada selle sisu vormi, fooliumi puhul, tuleks see eemaldada) ning valasin vahukoorega üle ning tõstsin lahtiselt veel 10 minutiks ahju. Kui liha on väga rasvane, siis võib vahukoore ära ka jätta.

Purukattega õuna-kohupiimakook

See on üks väga mõnus ja mahlane kook, mis valmib lihtsalt ja kiirelt. Olen seda juba mõned korrad teinud ja olen väga rahul. Eile käisid naabrid külas, kellele pakkusin seda kooki ja see kadus imeväel laualt:D Kui teha topeltkogus, siis saab plaadikoogina seda teha, kuid siis tuleb ta veidi õhem, kui ümmarguses vormis, aga kõik maitseomadused säilivad :P. Retsept on pärit Pereköögi kokaraamatust.

Vaja läheb:
125 g võid või margariini
3 dl jahu
1 dl suhkrut

Kate:
1 muna (võib ka 2 muna panna)
0,5 dl suhkrut
200 g kohupiima
0,5 tl vanillisuhkrut
2-3 õuna
kaneeli ja suhkrut pealeriputamiseks

Hakkisin külma või, suhkru ja jahu ühtlaseks puruks. Laotasin 2/3 taignapurust lahtikäivasse küpsetuspaberiga vooderdatud vormi. Ülejäänud puru tõstsin kõrvale.
Katte jaoks vahustasin muna(d) suhkruga, segasin hulka kohupiima ja vanillisuhkru. Valasin vormi.
Seejärel koorisin ja puhastasin õunad ning lõikusin pisikesteks tükkideks ning laotasin katte peale. Puistasin õuntele peale kaneeli ja suhkrut ning kõige lõpuks puistasin peale ülejäänud puru.
Küpsetasin 200 kraadises ahjus (ilma pöördõhuta) umbes 40 minutit (või kuni kook on kuldpruun). Enne serveerimist lasin jahtuda.

Hakkliha-nuudlivorm

Sain sünnipäevaks Apollo kinkekaardi, millele leidsin ka hea rakenduse:D ostsin suure Pereköögi kokaraamatu, mis sisaldab palju mõnusaid argiõhtuks sobivaid lihtsaid retsepte. Loomulikult on seal ka muid retsepte igaks elujuhtumiks:P Esimeseks katsetuseks sai nuudlivorm, mis õnnestus väga hästi. Kuna ma poodidest ei leidnud Campanello juustu, mis kirjade järgi peaks olema kõva laabi juust, siis asendasin selle Fortega (parmesani jätsin välja).

Vaja läheb:
150 g munanuudleid

1 sibul (mina jätsin selle välja)
450 g hakkliha
1 väike suvikõrvits
1 purk Felixi ürtidega tomatikastet
2 küüslauguküünt
250 g riivitud Forte juustu

Keetsin nuudlid soolakas vees pehmeks. Pruunistasin pannil hakkliha, lisasin suvikõrvitsa ning kuumutasin veel umbes 2 minutit. Segasin hulka tomatikastme ning purustatud küüslaugu ning kuumutasin keemiseni. Vähendasin pliidikuumust ja hautasin veel 5 minutit. Lisasin nuudlid ja 2/3 Forte juustust (purustasin saumikseri topsis) ning segasin kuni juust sulas. Valasin segu ahjuvormi, riputasin üle ülejäänud juustuga ja küpsetasin 190 kraadi juures 30 minutit.

Mustika-mandli kook

Retsept Pereköögi kokaraamatust. Muutsin koostisosi omale meelepäraseks.

Vaja läheb:

75 g võid

2 muna

1,5 dl virsikunektarit (võib olla ka apelsinimahl)

1,5 dl suhkrut

3,5 dl jahu

2 tl küpsetuspulbrit

Kate:

4-5 dl mustikaid (kasutasin külmutatud kultuurmustikaid)

100g mandlilaaste (originaalis on kasutatud hakitud Kreeka pähkleid)

0,5 dl suhkrut (võib kasutada ka fariinsuhkrut)

3 tl kaneeli

50 g sulatatud võid

Määrisin lahtikäiva koogivormi ääred võiga (põhja vooderdasin küpsetuspaberiga). Segasin kaustis katteained, v.a. mustikad. Seejärel sulatasin taigna jaoks või, lisasin munad ja mahla ning vispeldasin läbi. Segasin hulka suhkru ja seejärel küpsetuspulbri-jahusegu. Riputasin 2/3 pähklikattest kaussi taigna peale (ei seganud omavahel). Tõstsin taigna vormi nii, et pähklimass muutis koogi marmorjaks. Puistasin peale mustikad ja ülejäänud pähklikatte, vajutasin käega kergelt kinni. Küpsetasin 175 kraadises ahjus (ilma pöördõhuta) umbes 45 minutit.

Kergelt toorjuustune keeks

Olen blogi täitsa unarusse jätnud, mis ei tähenda, et ma pole vahepeal midagi head ja paremat teinud. Lihtsalt kuidagi aega on viimasel nii vähe ja pea täis muid tähtsamaid asju. Oma sünnipäeva paiku (mis oli septembris) tegin ühel õhtul toorjuustu keeksi, mis on nii valmistamise, kui ka oma olemuse poolest ülimalt lihtne, kuid samas mõnusa maiguga ja kuidagi isegi natuke eriline. Retsepti leidsin Kätrini kokkamispäevikust.

Vaja läheb:
175 g  võid
200 g toorjuustu
125 g suhkrut (1,5 dl)
5 muna
240 g jahu (4 dl)
1 tl küpsetuspulbrit
veidi soola
2 spl vaniljesuhkrut

Võta kõik külmkapis olevad koostisained aegsasti külmkapist välja, sest need peaksid olema toatemperatuuril.

Vahusta või ja toorjuust koos suhkruga ühtlaseks valgeks kreemjaks massiks. Lisa ükshaaval! munad ning vahusta läbi. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, sool ja vaniljesuhkur ning sõelu või-muna massi hulka. Sega läbi ning pane võiga määritud ja riivsaiaga ülepuistatud vormi*.

*Mõtlesin esialgu kasutada oma tavalist keeksivormi, kuid mulle tundus see kogus kuidagi suur minu kandilise vormi jaoks, milles tavaliselt leiba olen teinud, seega kasutasin olude sunnil ümmargust lahtikäivat 24 cm koogivormi. 

Küpseta 150 kraadi juures (ilma pöördõhuta) 1 tund ja 35 minutit. Lase jahtuda*.

*Nipp raamatust "Kelmikad keeksid": Jäta keeks 15 minutiks vormi jahtuma. Seejärel kummuta keeks restile, aseta vorm selle peale ja lase lõplikult jahtuda. Nii saad mõnusa mahlase keeksi.

Serveeri näiteks ingveritee kõrvale. Maitseb hästi ka külma piimaga.

Marineeritud seened

Käisime üks päev Kätlini ja lastega seenel. Tuhin oli suur igatahes (viimane kord käisin seenel nii umbes täpselt 2003 aastal) vaatamata sellele, et ega ma seeni ju ei tunne - see polegi oluline, kui kaasas on Kätlin, kes neid tunneb:D. Kahjuks õnnestus meil leida suht kõige ebaõnnestunumad metsad ja ei näinud me seda selle aastast seeneuputust. Aga sellegi poolest saime 3 tunniga mõned seened, millest sai täpselt ühe kastme ning 3 purki marineeritud seeni. Viimaste tegemisega puutusin ma kokku esmakordselt. Võtsin siis neti lahti ja hakkasin otsima igasuguseid variante marinaadidest ja muudest vajalikest nippidest. Paralleelselt helistasin ka emale, kes andis omakorda vanaema nippe mulle edasi:) Keeruline värk igatahes. Lõpuks siis sain tulemuseks järgmise marinaadi ja valmistamisõpetuse. (PS! Ühe purgi tegin juba lahti ja esimese korra kohta väga head seened - järgmine kord lisan sortsu vähem äädikat - retseptis juba vähendatud kogus kirjas) 

Marinaad 1 liitri vee kohta:
3 spl jämesoola
7 spl suhkrut
1 sibul rõngastena
1 porgand viiludena (poolpehmena)
5 tera pipart
2 vürtsi
5 nelki
1 loorberileht
2 spl 30% äädikat

Puhastasin ja kupatasin seened.
*Keetsin puhastatud seened suures koguses vees, millele lisasin mõned teelusikatäied soola, kuni kibe maitse kaob ja kõik seened vajuvad põhja. Vahepeal riisusin ka peale tekkinud vahu ära. See kõik võttis aega nii umbes 20-30 minutit. Seejärel nõrutasin seened ning valasin üle külma veega.


Vahepeal keetsin porgandirõngaid veidi, et need poolpehmed oleksid.

Panin vee koos soola ja suhkruga 3 minutiks keema ning seejärel lisasin ülekäänud ained ning keetsin veel 7 minutit. Kui vahepeal tekib veel vahtu, siis see tuleks ära riisuda. Seejärel lisasin marinaadile äädika ja seened ning keetsin veel umbes 10 minutit.

Panin kuumalt ettevalmistatud purkidesse.
*Pesin purgid korralikult puhtaks ning enne seente purki panekut tõstsin puhtad purgid kaheks minutiks kõige kuumemal režiimil mikrosse. Samal ajal panin kaaned keevasse vette ja keetsin ka nii umbes 2 minutit.