Guinessi šokolaadikook

Kribul kukkus täna 8-kuud. Sel puhul siis selline üldsegi mitte lastepärane kook, mida blogis, kus ma selle avastasin on nimetatud järgmiseks hitihoiatuseks kookide seas. Koogist juttu veel ka siin. 

Poes Guinessi õllet otsides, vaatas Inessa mind suurte silmadega ja uuris kahtlevalt, et kas tõesti panen koogi sisse õlut ja veel seda, mis sisaldab alkoholi:D. Igatahes osales ta koogitegemises küll, sest seda on ülilihtne teha. Ja temale see kook maitses väga.
Koogis peaks kasutama just Guinessi õlut, kuna see on piisavalt mõru.

Vaja läheb:

2,5 dl Guinnessi õlut

250 g võid

80 g kakaopulbrit 

300 g suhkrut

2 muna

1 tl vanilliekstrakti

1,5 dl petti või keefiri

300 g nisujahu

2,5 tl küpsetuspulbrit

Glasuur:

200 g maitsestamata toorjuustu

175 g Milka-Philadelphiat 

poole laimi mahl

peale puistamiseks natuke kakaopulbrit

Vala Guinnessi õlu väiksesse potti, lisa või ja kuumuta tasasel tulel seni, kuni või on sulanud. Võta pott pliidilt ja sega sisse kakaopulber ja suhkur. 

Klopi munad koos vanilliekstraktiga kergelt lahti, lisa keefir. Sega kakaosegu munaseguga.

Teises kausis sega kokku jahu ja küpsetuspulber ning lisa muna-kakaosegule, sega hoolikalt läbi.

Vala taigen küpsetuspaberiga vooderdatud (põhi) 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi ja küpseta 170-kraadises ahjus (ilma pöördõhuta) umbes 45 minutit. Kontrolli küpsust tikuga, see peab koogi keskele torgates kuivaks jääma.

Enne glasuuriga katmist lase koogil täielikult jahtuda.

Glasuuri jaoks sega erinevad toorjuustud, pigista sisse poole laimi mahl. Soovi korral sõelu peale kakaopulbrit.

Ja et lastele peale läheks, siis võib kaunistada veel ka marjadega.

 *Kribu kooki küll maitsta ei saanud, kuid käega katsuda küll:D

Kukeseenepirukas

Tegu on väga maitsva pirukaga. Ma arvan, et võin isegi öelda, et see on seni mu tehtud soolastest lahtistest pirukatest parim. Igatahes on see pirukas väärt taas küpsetamist. Põhja retsept Elise blogist.

Põhi:

130 g jahu (soovi korral asenda 1/3 kogusest täistera nisujahuga)
100 g võid
1 suurem porgand
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola

Täidis:

500 g kukeseeni

1 sibul

150 g kartulipüreed 

50 g riivjuustu

3 muna

1 dl piima

soola

125 g mozzarellat (võib ka ära jätta)

Koori ja riivi porgand. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja sool. Lisa kuivainetele toasoe või tükkidena ning riivitud porgand ning töötle ühtlaseks taignaks. Tõsta saadud taignapall pooleks tunnikeseks külmkappi.

(Minul olid küll seened eelmisel päeval puhastatud ning pruunistatud, kuid retsepti järgi võiks seni, kuni taigen külmkapis on, tegeleda seentega:D)
Pese seened ja lase neil korralikult ära kuivada. Suuremad seened haki peenemaks, väiksed kukeseened võib terveks jätta. Koori ja haki sibul. Kuumuta pannil või ja õli. Tõsta seened ja hakitud sibul pannile ning kuumuta seni kuni seened enam vedelikku endast ei väljuta. Tõsta pann tulelt ning jäta segu jahtuma.


Vooderda 24-26 cm läbimõõduga pirukavorm küpsetuspaberiga või määri võiga. Suru taigen vormi põhjale ning äärtele ning küpseta 200 kraadi juures (ilma pöördõhuta) 10 minutit.


Klopi munad kausis lahti, lisa kartulipüree, riivjuust ning piim ja sega ühtlaseks. Lisa juurde jahtunud seened. Maitsesta soolaga. Vala segu eelküpsetatud põhjale. Puista peale mozzarella tükid ning küpseta 200 kraadi juures (ilma pöördõhuta) veel 25-30 minutit.


Enne piruka lahti lõikamist lase tal veidi vormis jahtuda. (Mina ei pidanud kohe vastu ja põhi murenes veidi alguses, hiljem kui pirukas veidi seisnud oli, oli ka põhjaga kõik ok).
  

Maitseb eriti hästi värske salatiga.

Pärmi-lehttaigna õunakook vol. 2

Tegin täna magusaks õhtu ampsuks lihtsat ja kiiret pärmi-lehttaigna õunakooki. Sel aastal siis väikeste muudatustega:). Maitseb hästi külma piimaga. Olen viimasel ajal kasutanud Cristella pärmi-lehttaigent, kuna see on ristküliku kujuline, piisavalt õhuke ja seda ei pea rullima.

*Inessal oli Iiris külas ja kiitis väga igatahes. Seega võib koogile lapsesõbraliku tiitli külge kleepida:D.


Vaja läheb:
500g pärmi-lehttaigent (Cristella)
2-3 keskmist õuna
peotäis Kreeka pähkleid
veidi suhkru ja kaneeli segu
tuhksuhkrut peale riputamiseks


Koori ja puhasta õunad. Riivi jämeda riiviga (või tõmba koorimisnoa abil õhukesed laastud otse taignale). Purusta köögikombainis pähklid. Lõika taignast 1/3 ära ning tõsta kõrvale.

Laota 2/3 taignast küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Laota riivtud õunad taignale, puista peale suhkru-kaneeli segu ning purustatud Kreeka pähklid. Ülejäänud 1/3 taignast lõika pikad ribad ning laota koogile risti-rästi.

Küpseta 200 kraadises ahjus (pöördõhuga) umbes 10-12 minutit. Jahtunud koogile puista peale tuhksuhkrut.

Ciabatta, tomati bruchetta ja maitsevõi

Täna valmisid mu esimesed ciabattad. Ciabatta on Itaalia valge leib. Retsept Qsti blogist. Küpsetama aga pani mind neid hoopis teine blogipostitus tomati bruchettadest. Need nägid nii võrratud välja ja kuna Katri varustas eile mind tomatitega, siis oli tänane köögikatsetus paigas:). Samas aga ei saanud ma kuidagi üle sellest, et teha ka maitsevõid, mille retsepti leidsin siit. Nii bruchettad, kui ka ciabatta maitsevõiga maitsesid ülihästi. Degusteerijateks olid seekord naabrid, kes kiitsid maitsevõid väga.

Ciabattad (2 pätsi):
5 dl külma vett
25 g pärmi
2 tl soola
50 g rukkijahu
~ 600 g nisujahu
2 spl oliivõli
1 spl heledat suhkrusiirupit (DanSukker)

Lahusta pärm soolaga vedelaks. Lisa juurde vesi ning 300 g nisujahu. Seejärel lisa rukkijahu, õli ning suhkrusiirup. Seejärel lisa ülejäänud nisujahu ja sõtku taigen korralikult läbi. Taigen peab jääma võimalikult pehme. Puista taignapallile jahu, kata kauss rätikuga ning tõsta sooja kohta kerkima umbes 1,5-2 tunniks.

Seejärel kummuta taigen jahusele tööpinnale ja sõtku läbi. Jaga taigen pooleks ning vormi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kaks piklikku pätsi. Kata rätikuga ja lase veel poole tundi kerkida.

Enne, kui ahju sisse lülitad, pane ahju põhja kuumuskindla anumaga vett. Küpseta 200 kraadises ahjus (pöördõhuga) 20 minutit.

Lase ciabattal lahtiselt jahtuda, siis saad krõbedama kooriku. Ciabatta maitseb eriti hästi samal päeval.

Tomatibruchetta:
6 viilu ciabattat
2 suuremat küpset tomatit
2-3 küüslauguküünt
peotäis basiilikulehti
oliiviõli
meresoola ja musta pipart

Rösti ciabatta viile 200 kraadises ahjus (pöördõhuga) mõned minutid, nii et saia pealispind muutub kuivaks ja krõbedaks (ära liiga kaua rösti, muidu on tulemuseks kuivikud).

Hõõru röstitud saiaviile korralikult ja tugevasti pooleks lõigatud küüslauguküüntega. Haki tomatid väikesteks tükkideks ja hoia mõned minutid sõelal, et liigne vedelik eralduks (siis ei muutu ciabatta väga vesiseks). Haki basiilikulehed ja sega nõrutatud tomatitega. Maitsesta segu tilga oliiviõli, soola ja pipraga. Laota tomatisegu röstitud ciabattale. 

Maitsevõi:
100 g toasooja võid
5-6 päikesekuivatatud tomatit
peotäis basiilikulehti
1 küüslauguküüs
1 tl jahvatatud paprikat
soola


Haki tomatid ja basiilikulehed, riivi küüslauk. Lisa kõik ained toasoojale võile ning sega läbi.

Vanillikreemisaiakesed

Beseerulli tegemisest jäi mul alles 6 munakollast. Ja need tuli ju ära kasutada. Algselt oli plaanis teha Napoleoni kooki (nami-namist), kuid netis kolades jäid silma hoopis Ana vanillikreemisaiakesed. Otsustasin viimaste kasuks ja ma kohe üldse ei kahetse oma otsust. Need tulid lihtsalt võrratult head välja. Lähevad kindlasti ka kordamisele.

Vaja läheb (21 tk):

500 g pärmi-lehttaigent

3dl piima 

3 munakollast

85 g suhkrut

2,5 spl maisitärklist

1,5 spl vanillisuhkrut

 

Valmista vanillikreem. Selleks mõõda kõik ained (välja arvatud vanillisuhkur) potti ning kuumuta vaiksel kuumusel pidevalt vispeldades, kuni kreem pakseneb. Seejärel lase kreemil jahtuda (see muutub jahtudes veel paksemaks) ja lisa siis vanillisuhkur.

Rulli taigen lahti ja lõika 8x8cm ruutudeks. Tõsta iga ruudu keskele teelusikatäis vanillikreemi. Tõsta ruudu nurgad ülesse kokku ja suru veidi omavahel kokku (et täidis välja ei voolaks). Seejärel keera saiake ümber (kinnituskoht jääb allapoole) ja tõsta muffinivormi paberisse.

Pintselda pealt munaga. Küpseta 200 kraadises ahjus (pöördõhuga) umbes 10 minutit.

Mustika beseerull

Olen tänaseks kahel korral mustikal käinud ja selle aasta saagiks siis peaaegu 10 kg mustikaid. Olen teinud muffineid ja kohupiimakooke (need ei jõudnud siia, kuna mul oli fotokas lennus). Täna siis katsetasin beseerulli ja olen tulemusega väga rahul. Retsepti leidsin Kodukirjast (Juuli 2011).

Taigen:
6 munavalget
340 g suhkrut
1 dl vanillikastmepulbrit (Ekströms)

Täidis:
2 dl vahukoort
1 spl suhkrut
150 g maitsestamata toorjuustu (nt Farmi)
5 dl mustikaid

Peale:
tuhksuhkrut

Mikserda munavalged kõvaks vahuks. Lisa vähehaaval suhkur ja jätka samal ajal mikserdamist (Vaht peab jääma läikiv ja sile. Kui mikserdada liiga kaua, läheb vaht tükiliseks ja siis jääb besee liiga mure). Klopi hulka ka vanillikastmepulber (kasutasin vispli abi). Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ning määri taigen kogu ahjuplaadi ulatuses ühtlase kihina küpsetuspaberile. Küpseta ahju keskmises osas 175 kraadi juures (ilma pöördõhuta) 20 minutit. Võta ahjust, kummuta teisele küpsetuspaberile. Eemalda pealmine küpsetuspaber (jäta see lihtsalt taigna peale) ja lase jahtuda.

Samal ajal valmista täidis. Vahusta vahukoor suhkruga ning mikserda hulka toasoe toorjuust. Määri kreem jahtunud taignale ning puista peale mustikad. Keera rulli. Puista peale tuhksuhkrut.

Plöso

Vaikselt hiilib ka minul ligi hoidistamise aeg. Mulle meeldivad igasugused tomatised möögenid liha kõrval. See siin on üks ääretult lihtne ja magusa mekiga "plöso". Retsepti leidsin siit.

Vaja läheb:
1 kg tomateid
500 g sibulat
500 g õunu
1,5 spl 30%  äädikat
2 spl õli
50 g suhkrut
soola
pipart
5 tera nelki

Koori ja tükelda õunad ja sibul. Eemalda tomatitelt koor (selleks tee noaga tomatitele kerge ristlõige ning aseta tomatid minutiks-paariks keevasse vette, nii tuleb koor kergelt maha) ning tükelda tomatid. Pane tomatid, õunad ning sibulad potti. Lisa maitseained (nelgiterad panin teesõela sisse, et hiljem oleks neid kergem välja võtta) ja äädikas. Kuumuta potis, kuni kõik koostisosad on pehmed. Võta nelgiterad välja ning püreesta kogu mass sauseguriga. Vala segu puhastesse purkidesse ning kaaneta. Hiljem tõsta jahedasse ja tarvita näiteks liha kõrvale.